Laudtee

Laudtee on puidust plankudest ehitatud kõrgendatud jalgtee, kõnnitee või teerada, mis võimaldab jalakäijatel ületada märga, habrast või soist maad. Selliseid radu on kasutatud juba neoliitikumist alates.

Teadaolevalt vanim puitehitis leiti 2023. aastal Kalambo jõe kaldal, Tansaania ja Sambia piiril, ligi 500 000 aastat varem, Homo sapiensile eelneval perioodil, rajatud käsitööriistadega valmistatud puitehitis oli arvatavasti platvorm või laudtee.^[1]

Laudteid kasutatakse põhiliselt sellistel loodusaladel, kus jalgsi käimine on kas raske või kus see tallamine rikuks õrna taimestikku - eeskätt siis raba, soo, rand ja niit. Laudteede osaks on ka trepid, mis võimaldavad järskudel nõlvadel liikuda ohtult ja ilma loodust kahjustamata.

Laudteed toimivad ökosüsteemide ja taimestike kaitse meetmena, sest nii ei tallata pinnast ja ei häirita veerežiimi. Mõnikord keelab kaitseala kaitse-eeskiri või matkraja kasutuskord liikumise väljaspool teid ja radasid, sel korral ongi laudtee ainus võimalus maastiku läbimiseks.

Laudteede ehitamise ja korrastamisega tegeleb Eestis peamiselt Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).^[2]